2. Ketaste ja partitsioonide konventsionaalsed nimed

GNU/Linux kasutab partitsioonide nimetamiseks väga loogilist meetodit. Kõigepealt ignoreeritakse partitsioone nummerdades täielikult selle failisüsteemi. Teiseks antakse partitsioonile nimi vastavalt kettale, kus see asub. Kettad kannavad järgmisi nimetusi:

[Märkus]Märkus

Kui Teil on SATA IDE kettaid, kehtib neile SCSI nimeskeem.

Partitsioonid kannavad nime vastavalt kettale, kus nad paiknevad, järgnevalt (toodud näites kasutame partitsioone primaarselt ülema rollis oleval IDE kettal, kuid see kehtib ka muude ketaste kohta):

Niisiis annab GNU/Linux partitsioonidele järgmised nimed:

Joonis 2.1. Esimene näide GNU/Linuxi partitsioonide nimede kohta

Esimene näide GNU/Linuxi partitsioonide nimede kohta

Joonis 2.2. Teine näide GNU/Linuxi partitsioonide nimede kohta

Teine näide GNU/Linuxi partitsioonide nimede kohta

Toodud teadmistega varustatult peaksite suutma edukalt anda nime oma partitsioonidele ja ketastele, kui Teil tekib selle järgi vajadus. Samuti tasuks tähele panna, et GNU/Linux annab partitsioonile nime isegi siis, kui ei tea, kuidas seda käsitleda (jättes arvesse võtmata asjaolu, et tegemist ei ole loomu poolest GNU/Linuxi partitsioonidega).

[Märkus]Märkus

Mandriva Linux kasutab nüüd programmi udev (vt. täpsemalt udev FAQ). See tagab täieliku ühilduvuse kirjeldatud nimeskeemi ning standarditega, näiteks sellega, mille on välja töötanud Linux Standards Base Project. Iga seade lisatakse dünaamiliselt süsteemi kohe, kui see on kättesaadav või kui seda vaja läheb.