3. Käsud mount ja umount

Nüüd, kus failisüsteem on loodud, on aeg partitsioon haakida. Algul on see tühi, sest süsteem ei ole veel failisüsteemile ligi pääsenud, et sinna faile lisada. Failisüsteeme haagitakse käsuga mount ja selle süntaks on järgmine:

mount [võtmed] <-t tüüp> [-o haakimisvõtmed] <seade> <haakepunkt>

Antud juhul soovime ajutiselt haakida oma partitsiooni asukohas /mnt/uus (või mis tahes muus Teile sobivas haakepunktis - peaasi, et see oleks ikka olemas). Meie uue partitsiooni saab haakida käsuga:

$ mount -t ext3 /dev/hdb1 /mnt/uus

Võtmega -t määratakse, milline failisüsteem partitsioonil asub. Levinumad failisüsteemid on ext2FS (GNU/Linuxi failisüsteem) ja ext3FS (ext2FS täiustatud versioon kirjendamisvõimalustega), VFAT (peaaegu kõik DOS/Windows® partitsioonid: FAT 12, 16 või 32), NTFS (uuemad Windows® versioonid) ja ISO9660 (CD-ROM-i failisüsteem). Kui Te tüüpi ei määra, üritab mount partitsiooni failisüsteemi ise kindlaks määrata selle superploki alusel.

Võtmega -o saab määrata mõne haakimisvõtme. Need erinevad mõneti vastavalt failisüsteemile. Täpsemalt tasuks uurida manuaalilehekülge mount(8).

Nüüd, kus uus partitsioon on haagitud, on aeg kopeerida sinna kogu kataloog /usr:

$ (cd /usr && tar cf - .) | (cd /mnt/uus && tar xpvf -)

Kui failid on kopeeritud, võib partitsiooni lahutada. Selleks kasutage käsku umount. Selle süntaks on lihtne:

umount <haakepunkt|seade>

Oma uue partitsiooni lahutamiseks tuleb niisiis anda käsk:

$ umount /mnt/uus

või:

$ umount /dev/hdb1
[Vihje]Vihje

Vahel võib juhtuda, et seade (eriti CD-ROM) on tegevuses. Enamik kasutajaid kipub selle puhul eelistama arvutit taaskäivitada. Kui näiteks käsk umount /dev/hdc ebaõnnestub, võiks proovida kasutada “laiskaumount'i. Ka selle süntaks on lihtne:

umount -l <haakepunkt|seade>

See käsk lahutab seadme ja sulgeb kõik seadmega seotud avatud toimingud, kui vähegi võimalik. Tavaliselt saab ketta väljastada käsuga eject <haakepunkt|seade>. Kui aga eject ei toimi ja Te ei soovi arvutit taaskäivitada, proovige laiska lahutamist.

Kuna me soovime oma partitsioonist “teha” enda uue /usr-kataloogi, peame selle soovi ka süsteemile teatavals tegema. Selleks tuleb redigeerida faili /etc/fstab. See võimaldab automatiseerida teatud failisüsteemide haakimist eriti süsteemi käivitamise ajal. Selles on mitu rida, mis kirjeldavad failisüsteeme, nende haakepunkte ja muid valikuid. See fail võib välja näha näiteks selline:

/dev/hda2 / ext3 defaults 1 1
/dev/hdd /mnt/cdrom auto umask=0022,user,iocharset=utf8,noauto,ro,exec,users 0 0
/dev/fd0 /mnt/floppy supermount dev=/dev/fd0,fs=ext2:vfat,--,umask=0022,iocharset=utf8,sync 0 0
/dev/hda1 /mnt/windows ntfs umask=0,nls=utf8,ro 0 0
none /proc proc defaults 0 0
/dev/hda3 swap swap defaults 0 0

Igal real seisab:

Alati on olemas juurfailisüsteemi kirje. saaleala partitsioonid on spetsiaalsed, sest neid ei ole näha puustruktuuris. Nende partitsioonide haakepunktiväljal esineb võtmesõna swap. Failisüsteemi /proc kirjeldab põhjalikumalt Peatükk 5, /proc failisüsteem. Veel üks spetsiaalne failisüsteem on /dev/pts.

Arvestage, et Teie süsteem võib sellesse faili kirjeid atuomaatselt lisada ja neid sealt eemaldada. Seda teeb käsk fstab-sync, mis saab spetsiaalseid sündmusi riistvara abstraktsioonikihilt (HAL) ning töötleb vastavalt faili /etc/fstab. Täpsemalt räägib sellest manuaalilehekülg fstab-sync(8).

Naastes oma failisüsteemi vahetamise juurde, oleme praeguseks hetkeks viinud kogu oma /usr hierarhia partitsioonile /dev/hdb1 ja tahame nüüd, et see partitsioon haagitaks süsteemi käivitamisel asukohas /usr. Selleks tuleb lisada faili /etc/fstab järgmine kirje:

/dev/hdb1 /usr ext3 defaults 1 2

Nüüd haagitakse partitsioon iga süsteemi käivitamise ajal ja vajaduse korral kontrollitakse, ega sellel vigu esine.

[Märkus]Märkus

Kui Teie partitsiooni tüübiks ei ole ext3FS, tuleb Teil mõistagi anda õige tüüp. Tavalisemad võimalused on siin ext2 ja reiserfs. Pange tähele, et viimase välja väärtuseks on 2. See tähendab, et seda kontrollitakse pärast kirjeid, mille väärtuseks on 1, ja pärast teisi sama prioriteediga failisüsteeme samal kõvakettal, mis seisavad failis /etc/fstab eespool. Ainult juurpartitsioonil (/) tohib olla väärtus 1.

On olemas kaks spetsiaalset võtit: noauto ja users. Võti noauto tähendab, et failisüsteemi ei haagita süsteemi käivitamise ajal, vaid alles siis, kui selleks vajalik korraldus antakse. Võti users määrab, et failisüsteemi võib haakida ja lahutada iga kasutaja. Mõlemat võtit tarvitatakse tavaliselt CD-ROM-i ja disketiseadme puhul. Võtmeid on veelgi, neist annab ülevaate /etc/fstab man-lehekülg (fstab(5)).

Üks faili /etc/fstab kasutamise eeliseid on see, et nii lihtsustub tublisti käsu mount süntaks. Failis kirjeldatud failisüsteemi haakimiseks võib anda viite haakepunktile või seadmele. Disketi haakimiseks näiteks andke käsk:

$ mount /mnt/floppy

või:

$ mount /dev/fd0

Oma partitsiooninäite lõpetuseks vaatame üle, mida me oleme ära teinud. Me kopeerisime /usr hierarhia ja muutsime faili /etc/fstab, et uus partitsioon haagitaks kohe süsteemi käivitamisel. Praegu on siiski veel vanad /usr failid kettal oma endises asukohas ja kui me tahame ruumi juurde saada - see meid ju kõike kirjeldatut ette võtma panigi -, tuleb need kustutada.

Ja ongi kõik. Nüüd naaske mitmekasutajarežiimi (telinit3 tavalise tekstirežiimi või telinit5 graafilise režiimi korral) ja kui Teil rohkem haldusülesandeid ees ei ole, võite rahumeeli administraatori (root) kontolt välja logida.