2. Failide põhitõed

Ülevaade

Võrreldes Windows® ja enamiku muude operatsioonisüsteemidega käsitleb GNU/Linux faile üsna omamoodi. Käesolevas osas tutvustame kõige silmatorkavamaid erinevusi, kui soovite aga põhjalikumat infot, siis seda pakub Peatükk 4, Linuxi failisüsteem.

Suurimate erinevuste taga seisab otseselt asjaolu, et Linux on mitmekasutajasüsteem: iga fail kuulub ainult ja ainuüksi ühele kasutajale ja ühele grupile. Me ei maininud kasutajatest kõneldes, et neil kõigil on oma isiklik kataloog (niinimetatud kodukataloog). Iga kasutaja on oma kodukataloogi ja kõigi selles loodud failide omanik. Samuti tuleb märkida, et need failid on seotud teatud grupiga, milleks on antud kasutaja esmane grupp. Nagu mainisime (Sektsioon 1, “Kasutajad ja grupid”), võib üks kasutaja kuuluda korraga mitmesse gruppi, aga ainult üks neist on tema jaoks esmane.

Siiski jääks pelgalt faili omanikust väheseks. Kuid faili omanikuna saab kasutaja määrata selle kasutamise õigused. Õigustega saab teha vahet kolmel kasutajate kategoorial: faili omanik, kõik sellised kasutajad, kes kuuluvad failiga seotud gruppi (kannab ka nimetust omanikugrupp), aga ei ole selle omanikud, ning teised, kelle hulka kuuluvad kõik, kes ei ole ei faili omanikud ega selle omanikugrupi liikmed.

Õigusi on kolme erinevat sorti:

  1. Lugemise õigus (r): võimaldab kasutajal lugeda faili sisu. Kataloogi korral tähendab kasutaja õigust näha selle sisu (s.t. kataloogis leiduvaid faile).

  2. Kirjutamise õigus (w): võimaldab muuta faili sisu. Kataloogi korral tähendab kasutaja õigust lisada sellesse faile või neid sealt eemaldada, isegi kui ta ei ole nende failide omanik.

  3. Käivitamise õigus (x): võimaldab faili käivitada (normaalselt on selline õigus mõttekas ainult käivitatavate failide puhul). Kataloogi korral tähendab kasutaja õigust seda läbida ehk siis kataloogi kas vahe- või lõpp-peatusena siseneda. Pange tähele, et see ei ole sama, mis lugemisõigus: Teil võib olla õigus kataloogi läbida, ilma et Teil oleks õigust selle sisu teada saada!

Õigusi on võimalik igati kombineerida. Te võite näiteks anda endale õiguse mingit faili lugeda ja samas keelata kõigile teistele sellele ligipääsu. Faili omanikuna saate muuta ka selle gruppi (aga ainult siis, kui kuulute ise uude gruppi).

Selgitame seda kõike faili ja kataloogi näitel. Allpool on näha käsu ls -l sisestamise tulemus käsureal:

$ ls -l
total 1
-rw-r-----   1 queen    users           0 Jul  8 14:11 a_file
drwxr-xr--   2 peter    users        1024 Jul  8 14:11 a_directory/
$

Käsu ls -l tulemused on (vasakult paremale) järgmised:

Vaatame nüüd lähemalt failide õigusi. Kõigepealt jätame kõrvale tüüpi tähistava esimese kriipsu, mille järel failil faili_nimi on järgmised õigused: rw-r-----. Selgitame neid nüüd lähemalt.

Kataloogi kataloogi_nimi õigused on rwxr-xr--, niisiis:

Toodud reeglitel on üks oluline erand: root. root võib muuta kõigi failide atribuute (õigusi, omanikku ja omanikugruppi) ka siis, kui ta ei ole ise omanik, ning kuulutada end näiteks ise faili omanikuks! root võib lugeda faile, millele tal puudub lugemisõigus, läbida katalooge, kus talle pole sellist õigust antud ja nii edasi. Kui ka root on ilma mingi õiguseta, võib ta selle iga kell endale ise võtta. root valitseb täielikult süsteemi, mis ühtlasi tähendab, et Teil peab olema tubli usaldus isiku vastu, kellele omistasite administraatori (root) parooli.

Lõpuks tasub ära märkida ka erinevusi failinimede käsitlemisel UNIX® ja Windows® maailmas. Kindlasti on UNIX® selles suhtes palju paindlikum ja märksa vähemate piirangutega.

[Märkus]Märkus

Samas tuleb märkida, et paljud graafilised rakendused (failihaldurid, kontoritöörakendused jne.) kasutavad tõesti faililaiendeid failide tuvastamiseks. Seepärast on mõttekas kasutada faililaiendeid vähemalt selliste rakenduste puhul, kus valitseb nende järele vajadus.



[1] Vaikimisi ei näidata peidetud faile failihalduris, kui Te just seda spetsiaalselt ei soovi. Terminalis tuleb nii tavaliste kui peidetud failide nägemiseks anda käsk ls -a. Enamasti sisaldavad sellised failid seadistusinfot. Vaadake näiteks oma kodukataloogis (home/) faile .mozilla ja .openoffice.