GNU/Linux kasutab partitsioonide nimetamiseks väga loogilist meetodit. Kõigepealt ignoreeritakse partitsioone nummerdades täielikult selle failisüsteemi. Teiseks antakse partitsioonile nimi vastavalt kettale, kus see asub. Kettad kannavad järgmisi nimetusi:
Primaarne ülem- ja primaarne allutatud IDE seade (olgu see kõvaketas, CD-ROM või mis tahes muu seade) kannavad vastavalt nime /dev/hda
ja /dev/hdb.
Teisel liidesel kannab ülem nime /dev/hdc
ja allutatu /dev/hdd
.
Kui Teie arvutis on muid IDE liideseid (näiteks IDE liides, mis esineb mõnigatel Soundblaster™i kaartidel), kannavad kettad nime /dev/hde
, /dev/hdf
jne. Teil võib olla täiendavaid IDE liideseid ka juhul, kui Teil on RAID kontrollerid.
SCSI kettad kannavad nime /dev/sda
, /dev/sdb
ja nii edasi vastavalt oma järjekorrale SCSI ahelas (see sõltub ID
-de järjekorranumbrist). SCSI CD-ROM seadmed kannavad nime /dev/scd0
, /dev/scd1
ja nii edasi alati vastavalt oma järjekorrale SCSI ahelas.
Partitsioonid kannavad nime vastavalt kettale, kus nad paiknevad, järgnevalt (toodud näites kasutame partitsioone primaarselt ülema rollis oleval IDE kettal, kuid see kehtib ka muude ketaste kohta):
Niisiis annab GNU/Linux partitsioonidele järgmised nimed:
Toodud teadmistega varustatult peaksite suutma edukalt anda nime oma partitsioonidele ja ketastele, kui Teil tekib selle järgi vajadus. Samuti tasuks tähele panna, et GNU/Linux annab partitsioonile nime isegi siis, kui ei tea, kuidas seda käsitleda (jättes arvesse võtmata asjaolu, et tegemist ei ole loomu poolest GNU/Linuxi partitsioonidega).
![]() | Märkus |
---|---|
Mandriva Linux kasutab nüüd programmi udev (vt. täpsemalt udev FAQ). See tagab täieliku ühilduvuse kirjeldatud nimeskeemi ning standarditega, näiteks sellega, mille on välja töötanud Linux Standards Base Project. Iga seade lisatakse dünaamiliselt süsteemi kohe, kui see on kättesaadav või kui seda vaja läheb. |