Süvateadmiste käsiraamat on mõeldud neile, kes soovivad põhjalikumalt tundma õppida oma Mandriva Linuxi süsteemi ja ära kasutada selle kõiki tohutuid võimalusi. Me loodame, et pärast käsiraamatuga tutvumist suudate hõlpsasti tulla toime GNU/Linuxi masinate igapäevase haldamisega. Anname nüüd ülevaate käsiraamatu kahest osast, kirjeldades lühidalt kõiki peatükke:
Esimeses osas (Sissejuhatus Linuxisse) tutvustame Teile GNU/Linuxi süsteemi. Me käsitleme selle arhitektuuri, peamisi failisüsteeme ning mõningaid iseärasusi, näiteks failisüsteemi /proc
.
Esimeses peatükis (Peatükk 1, UNIX-i süsteemide põhitõed) räägime UNIX®-i paradigmast ning spetsiifilisemalt GNU/Linuxist. Me tutvustame failide käsitlemise vahendeid ning mõningaid võimalusi, mida pakub shell
. Sellele järgneb peatükk (Peatükk 2, Kettad ja partitsioonid), milles tuleb lähemalt juttu kõvaketaste haldamisest GNU/Linuxis ning nende jagamisest ehk partitsioneerimisest.
Me vaatleme esmalt failipuu korraldust (Peatükk 3, Failipuu ülesehitus). UNIX®-i süsteemid kipuvad sageli väga suureks kasvama, kuid igal failil on oma kindel koht kindlas kataloogis. Selle peatüki läbilugemise järel saate teada, kust mingeid faile otsida vastavalt nende rollile süsteemis.
Järgmises peatükis on teemaks failisüsteemid (Peatükk 4, Linuxi failisüsteem). Pärast saadaolevate failisüsteemide tutvustamist käsitleme failitüüpe ning veel mõningaid asjakohaseid kontseptsioone ja utiliite, näiteks inoded ja torud. Järgnevas peatükis aga (Peatükk 5, /proc failisüsteem) tutvustame GNU/Linuxi erilist (virtuaalset) failisüsteemi nimetusega proc
.
Teises osas (Linux sügavuti) võtame vaatluse alla praktilisemad teemad. Me räägime failisüsteemide ja haakepunktide seostest, tutvustame, kuidas kasutada käsurida oma igapäevatoimingute sooritamiseks, kuidas redigeerida konfiguratsioonifaile lihtsate, kuid võimsate redaktoritega ja veel palju muud.
Me räägime failisüsteemidest ja haakepunktidest (Peatükk 6, Failisüsteemid ja haakepunktid). Me selgitame, mida need üldse tähendavad, ning toome nende kohta mitmeid praktilisi näiteid.
Seejärel puudutame käsurea kasutamist (Peatükk 7, Sissejuhatus käsurea kasutamisse). Me tutvustame failide haldamise tööriistu, näiteks mkdir ja touch, ning selgitame, kuidas faile ja katalooge failisüsteemis liigutada, kustutada ja kopeerida. Samuti tulevad jutuks failide atribuudid ning nende käsitlemine selliste käskudega nagu chown ja chgrp. Me räägime ka metamärkide kasutamisest, ümbersuunamisest ja torudest, lõpetamisest ning elementaarsetest tööde juhtimise võimalustest.
Järgmises peatükis tutvustatakse tekstifailide redigeerimist (Peatükk 8, Teksti redigeerimine: Emacs ja VI). Et enamik UNIX®-i konfiguratsioonifaile on tekstifailid, tekib Teil tõenäoliselt millalgi soov või vajadus redigeerida neid tekstiredaktoris. Siin saate teada, kuidas kasutada UNIX®-i ja GNU/Linuxi maailma kaht kõige kuulsamat tekstiredaktorit: võimsat Emacs'it, mille kirjutas Richard M. Stallman, ja vana head Vi'd, mille kirjutas juba 1976. aastal Bill Joy.
See peaks võimaldama Teil toime tulla süsteemi kõige põhimõttelisema hooldamisega. Järgmises kahes peatükis tutvustame, kuidas praktiliselt kasutada käsurida (Peatükk 9, Käsureautiliidid) ja juhtida protsesse (Peatükk 10, Protsesside juhtimine).
Seejärel (Peatükk 11, Käivitusfailid: init sysv) selgitame Mandriva Linuxi algkäivitamise protseduuri ja selle võimalikult tõhusat ärakasutamist. Me räägime protsessist init (see vastutabki süsteemi käivitamise eest) ning erinevatest käivitustasemetest (mille tundmine tuleb eriti kasuks süsteemi hooldamisel). Me selgitame ka lühidalt, kuidas kasutada meie tööriista drakxservices teenuste haldamisel.
Järgmises peatükis (Peatükk 12, Turvaline kaugligipääs) selgitame, kuidas pääseda turvaliselt ligi kaugsüsteemile (ssh vahendusel) selle hooldamiseks, programmide kasutamiseks vms. Me tutvustame põgusalt ühendusskeemi ning räägime ssh serveri ja kliendi põhimõttelisest seadistamisest. Vaatluse all on ka scp kasutamine.
Käsiraamat lõpeb peatükiga, mille sisuks on tarkvara haldamine käsureal (Peatükk 13, Tarkvarahaldus käsureal). Selles saab teada, kuidas kasutada utiliite urpmi ja urpme. Samuti selgitame tarkvaraallikate haldamise võimalusi.